Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiamehikestest Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest („Naksitrallid” I-II 1972-1975, „Jälle need naksitrallid” I-II 1979-1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jmt keelde). Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale
Kuna Sipsik oli tehtud südamest ärkas ta ellu. Anu sai sünnipäevaks kaks nukku - üks oli ilus, särava kleidi ja uhkete juustega ja teine oli Sipsik, aga Anule meeldis ikkagi Sipsik rohkem, kuna Sipsik oli oma tehtud. Anust ja Sipsikust said kohe head sõbrad. Anu võttis Sipsiku igale poole kaasa. Sipsik oli heasüdamlik nukk, kes ei teinud mitte midagi paha. Eno Raua kuulsaim raamat on "Naksitrallid" - see raamat jutustab kolmest väikest mehikest- Sammalhabemest, Kingpoolest ja Muhvist. Sammalhabemel on pikk habe, mille peal kasvasid marjad. Kingpool on kiilakas ja pika ninaga ning tal olid katkiste ninadega kingad. Muhv on paksu ja karvase kasukaga ja üle kõige meeldis talle kirjavahetus iseendaga. Neil juhtus üheskoos pidevalt põnevaid seikluseid. Ükskord päästsid nad linna kassidest ja rottidest. Mitu korda pidid nad ka ennast päästma. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme