Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda. Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No -- no -- no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta
Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda, Ta näis hirmsaid unesid nägevat, nagu Popigi, kui talle viirastusid tundmatud tänavad, täis võõraid vihaseid koeri. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. « No — no — no! » häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele välja. Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik aeg hända liputades. Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
tärkas tal 1911. a. Louvre'is, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte. Isand ohkas veel kord, tõusis, pani pähe karvamütsi suure nööbiga keset Kohe samas tegi kirjanik esimesed märkmedki ning sellega oli teose pealage, puhus küünla, kükitas Popi ette ja patsutas teda selga. flaamipärane interjöör juba ette kind-laks määratud. Madalmaade olustiku "No - no - no!" häälitses ta armastavalt ja silitas koera sametpehmet pead. täpsemaks tundmaõppimiseks käis Tuglas selle novelli jaoks materjali kogudes Popi sirutas ta käe all, liputas hända, haigutas ja ulatas rulluva keele kaugele veel korduvalt Louvre'is, samuti Cluny muuseumis ning reisis Brüggesse, välja. Antverpeni ja Genfi. Enam kui kolm aastat meeles mõlkunud idee realiseeris Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta kirjanik 1914. a
annaabi.ee 
