Riietumine keskajal
Üldiselt
armastati keskajal erksavärvilisi rõivaid, valget peeti liiga tagasihoidlikuks. XV sajandil
kandsid Itaalias mõrsja ja peig karmiinpunast sametit ja atlassi. Leekivpunasesse kleiti
rõivastusid pruudid veel kuni XVIII sajandini.
XVI sajandil, kui Euroopas domineeris hispaania mood oma süngete toonidega.
Pulmariiete suursuguseimaks materjaliks peeti musta põhjaga kuldbrokaati. Järgmisel
aastasajal kuulus elegantseima mõrsjarüü au mustale sametkleidile, mille alt paistis välja
punasest siidist alusseelik.
Alates XVI sajandist hakkas pruudi riietuses, eriti saksa suurnike perekondades,
üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa
spetsiifiliseks moeks. Mujal Euroopas levis valge pruutkleit alles XVIII sajandi lõpust.
Kunagine leinavärvus valge sai süütuse ja puhtuse sümboliks. Pulmariietuse püsivaimaks
aksessuaariks peetakse pärga, mis oli kasutusel juba antiikajal.
Rõivalisandid