Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1. Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2. Teema arendus (umbes 2/3) 3. Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega või ideelausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline; 2
Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1.Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2.Teema arendus (umbes 2/3) 3.Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1.Huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline. 2
annaabi.ee 
