Rembrandt
seda juba ammu, pikkade ootuseaastate jooksul. Sellesse hetke on jäänud vaid kohtumisrõõm,
helge ja vaikne.
Maalikunsti kõrvalt viljeles Rembrandt ka graafikat, peamiselt oforti. Tema loomingulisse
laekasse kuulub üle kolmesaja graafilise lehe erinevates käsitluslaadides. Varasemad tööd on
täpsed ja realistlikult selgejoonelised, hilisemad aga rajatud heleda ja tumeda vaheldumisele ,
mis hilisemas eas saavutas sametiliselt maheda ülemineku ja jättis toonmaali mulje. Kuulsaim
leht keskperioodist on niinimetatud ,,Sajakuldnaleht", mis on pärit umbes aastast 1650. Samal
ajal maalitud maastikega loob ta enda paremad maastikugravüürid, mille motiivid on laenatud
Hollandi loodusest. Tõuget on ta neiks mõnevõrra saanud Seghersilt. Kuulus on eriti ,,Kolm
puud" aastast 1643. Rembarandti ofordikusti tippsaavutusteks võib pidada mõnda lehte tema
annaabi.ee 
