V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Seal oli meister Lovs Roelof, Louvaini
linnapea; härra Clays d'Etu-elde. Brüsseli linnapea; härra Paul de Baeust, sieur Voirmizelle,
Flandria esindaja; meister Jehan Coleghens, Antverpeni bürgermeister; meister Gheldolf van
der Hage, Genti maaomanike vanem: sieur Bierbecque, Jehan Pinnock, Jehan Dymaerzelle
jne., jne., jne.; foogtid, vanemad, bürgermeistrid; bürgermeistrid, vanemad, foogtid, kõik
jäigad, tähtsate nägudega, pidulikult sametis ja damastis, peas mustad sametbaretid suurte
küprose kuldlõngast tuttidega; kõik tublid flaami mehed, tähtsad ja tõsised kujud, nagu neid
Rembrandt nii tugevatena ja väärikatena tumedal tagapõhjal oma «Öises vahtkonnas» on
maalinud; isikud, kelle laubale oli kirjutatud, et Austria Maximilianil oli õigus täiesti
usaldada «nende mõistust, vahvust, kogemusi, ausust ja ettenägelikkust» nagu ta manifestis
seisis.
Siiski oli üks erand. Sel oli peen, tark, kaval nägu, midagi ahvi ja diplomaadi koonu
taolist