Ta hakkas riideid seljast ära võtma ja tegi seda Benjaminilgi. Nad hakkasid seksima. Marie ratsutas Benjamini peal. Benjaminile meeldis see. Järsku Marie lõpetas, pani riidesse ja läks minema. Benjamin pani riidesse, pesi näo ära ja läks tuppa tagasi. Kui Benjamin oli neli kuud koolis käinud ,siis tuli Troyl mõte koolist põgeneda. Kõik nende kambast olid nõus. Enne õhtusööki nad asusid teele. Kõigepealt läksid nad külla. Seal said nad tuttavaks Sambrausiga, kes aitas neil põgeneda. Edasi nad läksid bussiga Rosenheimi ja sealt edasi rongiga Müncheni. Sambraus viis neid strippibaari, mille peal ta elas. Poisid jõid end täis ja jäid magama. Hommikul sõitsid nad tagasi kooli. Benjamin oli pool halvatud, tavaline ja lõbus poiss. Janosh oli seiklushimuline, lõbus ja naljamees. Paks Felix oli paks ja lõbus poiss. Kõhn Felix oli tark, lõbus ja natuke arglik poiss. Florian oli seiklushimuline ja lõbus poiss. Troy oli
Õde, kes on lesbi. Benni meenutab oma koera Charliet ja tema surma. Kõik need tegelaskujud on tema kujunemist mõjutanud vahest rohkemgi kui halvatus. Et elu oleks crazy, otsustavad kuus noorukit internaatkoolist põgeneda. Sihtkoht on München, sest München on cool. Pealegi arvab Benni parim sõber ja toakaaslane Janosch: «Iga koht, kus me oleme, on kus iganes. Sa ei tohi lihtsalt iial lasta oma mõistust vangi panna, siis oled alati kus iganes.» Põgenemisel kohtuvad nad Sambrausiga, vanamehega, kes pakub ennast neile kaaslaseks. Sõidu ajal jõuab Janosch veendumusele, et ta teab, et ta midagi ei tea. Kuid Sokratest ega teisi filosoofe ta ei salli. «Filosoofid on niikuinii ainult tühikargajad. Nad arvavad, et peavad kõik ära seletama. Seejuures pole ju midagi seletada. Vaadaku ainult maailmas ringi. Siis nad juba teavad, et maailm on pagana ilus. Nende ütlemised on nõdrameelsed.» (lk 81)
annaabi.ee 
