Seeneniidistik ei suuda aga ise endale vajalikke toitaineid valmistada. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. Ehitus Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Paljunemine Samblikud paljunevad rakisetükikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil. Seeneniidid võivad moodustada ka eoseid
sekretsioon (Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine) 50. Samblikud sümbioos, mis koosneb seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi.Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks. 51. Lüsogeensus- nakkumise esistaadium. Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö. rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni.
kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.)
1)Võivad rikkuda raamatuid, riietus- ja nahkesemeid 2)Antibiootikumide valmistamiseks 3)Muudavad õhu tervisele ohtlikuks 4)Hallitusjuustu valmistamiseks Kübarseente tähtsus inimesele: 1)Toiduks 2)Võib põhjustada mürgituse 3)Lõnga värvimiseks Tähtsus looduses: 1)Lagundavad orgaanilist ainet 2)On toiduks loomadele 3)On sümbioosis taimedega 6. Samblikud (+JOONISED õ.lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik