puhmad. Ussilakk Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja sambliku rinne on esimene rinne. Sambla- ja samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes metsatüüpides katab maapinda tihe samblavaip. Islandi käokõrv Samblad lepivad tavaliselt vähese valgusega ja saavad seetõttu hakkama isegi nii hämarates paikades, kus rohttaimed hakkama ei saa. Sambla- ja samblikurindes kasvavad näiteks: Islandi käokõrv, palusammal. Palusammal Kasutatud materjalid http://www.nurgapuukool.ee/pic/mand1.JPG http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti/mustikas.jpg http://koolielu.edu.ee/kajarahu/veeb/mittemikroobsed_toidumurgistused/images/ussilakk.jpg http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/serbia%20kuusk.JPG http://miksike.ee/docs/referaadid2006/islandi_kaokorv_evelinviks.jpg http://bio
esineb hõredalt kadakat, pihlakat ja vaarikat. Alustaimestik on liigivaene. Puhmarinne on hästi välja kujunenud. Sambla-samblikurinne on aga pidev. Vaesema mineraalse koostisega liivadel kujunenud leedemuldadel kasvavad madalaboniteedilised männikud. Alusmets puudub või esinevad üksikud kadakad. Hõreda puhmarinde moodustavad kanarbik, pohl, leesikas jt. Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla- samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel. Leedemuldade tekkel on iseloomulikuks jooneks kumardumisprotsessi puudumine või selle nõrk väljendumine. Leedemullad on valdavalt kujunenud liivadele metsataimestiku varisest moodustunud metsakõdu mõjul. Neil kujunenud huumuskate on selgelt eksogeense
annaabi.ee 
