Nõmmemetsad ja salumetsad
Alusmets peaaegu puudub.
Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla,
mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest.
Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised. Puuliikidest domineerib mänd.
Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas.
Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid
hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud. Nime on nad on saanud sellest, et
on põhjapoolsetel aladel tähtsaks toiduks põhjapõdrale ehk porole. Kui sajab vihma imavad
samblikud endasse rohkesti vett ja muutuvad pehmeks ning vetruvaks. Kui valitseb pikk vihmata
aeg, muutuvad põdrasamblikud krõbekuivaks ja hapraks. Kui neile peale astuda, purunevad nad
tükkideks. Kui aga paika tallata pidevalt, hävivad samblikud ja nõmmemänniku all on vaid elutu
liivaväli.
(http://www.elfond
annaabi.ee 
