Orav
võivad kasvada uued taimed. Talvel, aga otsivad oravad vahel
tuulisemaid paiku kust suurema osa lund on ära puhutud ja
kraabivad sealt taimi välja.
Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab
selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid
lindude pesakaste. Raagudest ehitatud kerajal pesal on külgava.
Vooderduseks sobivad sammal, karvad, takk ja muu muhe
materjal.Suvepesad on väiksemad, talvepesa tehakse suurem ja
tõsisem, ukseavagi käib sel samblatropiga kinni. Ühel oravaperel
on tavaliselt mitu pesa.
Orav pesitseb kaks korda aastas. Esimest korda märtsisaprillis,
teist korda suvel. Orava tiinus kestab 35 päeva.Tavaliselt sünnib
oraval 45 poega, kes on pimedad, karvadeta ja tikutopsisuurused.
Nad kaaluvad 710 grammi. Esimesel kuul toimud areng aeglaselt.
Silmad avanevad 4nädalaselt ja pesast lahkuvad nad kahe kuu
vanustena.Oravad saavad suguküpseks 6...7kuuselt.
Orava vaenlasteks on metsnugis, kanakull, kassikakk,
annaabi.ee 
