Kalevipoeg - peatükid 15, 16, 17 - kokkuvõte
Varsti nägid nad virmalisi. Päike oli peitu läinud, Uku oli
armuandeks pannud virmalised vehklema, et Kalevipoeg näeks edasi sõita. Lõpuks jõuti
Penisabaliste maale, neeed olid inimesed, kelle pool kehast oli koera oma. Nad ei lasknud
kedagi kaldale, Kalevipoeg otsustas nendega võidelda tappis neid tuhandeid , lõpuks sai ühe
kõrvi täku omale, ning kihutas sellega penisabalisi tapma. Kuid üks võõras mehike jäi risti
ratsu ette seisma ja hobune komistas ning kukkus samblasoosse. Siis Kalevipoeg kahetses, et
oli neid inimesi tapnud ja ppalus Ukut, et too annaks sinna kala ja maad. Kalevipoeg rääkis
targaga, tark ütles, et ta peab koju minema, seal on slavärav, mis viib maailma lõppu. Lõpuks
jõuti koju, seal oli kõik parem kui mujal
Olevipoeg sai linna valmis, sinna ilmus kõiksugu inimesi sõja eest varjule. Kalevipoeg pani
linnale nimeks Lindanis, oma ema mälestuseks. Alevitepoeg lasi ka linna ehitada Harjumaale
annaabi.ee 
