Emajõgi
keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis).
Vanajõgede tähtsus kalastikule
Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel
luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja
noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele
Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga
kalaliikidele vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele.
Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000
noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna
kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad
suurepäraseid võimalusi nii kudemiseks, marja arenguks kui ka noorkalade eluks seda
õige paljudele liikidele.
Kevade saabudes algab Emajões massiline kalade ränne. Ainuüksi Peipsist ujub
Emajõkke sadu tonne kalu, neid tuleb ka Võrtsjärvest ja teistest veekogudest, suur osa
annaabi.ee 
