Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega nö "materda" tuld nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast. Võimalusel tuleks oksi niisutada. Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, sellega saab kustutada kulupõlengut ja samblapinnast. Sammal rehitsetakse alloleva liivaga segi, reha tagumise poolega saab kulutuld kustutada rullides põlevat materjali maha. Labidaga on võimalik materdada tulekolded ja kasutada seda pinnase pööramiseks. Labidaga saab tulele mulda vm tulele peale loopida, seda tuleks teha piki tulerinnet. Mulla võtmiseks on mõistlik kaevata mulla võtmise augud, et iga labidaga kustutaja ei peaks rohukamarat lahti kaevama hakkama.
tõenäoliselt tuleneb liigse vee olemasolust. See aga ei tähenda, et puude juurdekasvu suurenemine kuivendamata rabades oleks tühine, see on olemas ja probleemiks rabakoosluse säilimisel. (Pietiläinen et al 2005: 108). 36 4. UURINGUTE TULEMUSED Selisoost, Kõrgesoost ja Puhatust võetud rabamändide juurdekasvuproovide mõõtmisel saadud puude vanused on 0,5 meetri kõrguselt samblapinnast võetuna 30-174 aastat, mis tähendab, et puud ise on umbes kümmekond aastat vanemad. Selisoost võetut juurdekasvuproovide puhul saame vaadata ajas tagasi kuni 1835-nda, Kõrgesoos 1837-nda ning Puhatus 1840-nda aastani. Sarnaselt vanimate puude asukohale jaotub ka rabade üldine puude vanuseline koosseis. Selisoos on mõõdetud puursüdamike põhjal puude keskmiseks vanuseks 104,3 aastat, Kõrgesoos 79,7 aastat ja Puhatus 73 aastat (vaata Tabel 1.)
annaabi.ee 
