Selisoos on mõõdetud puursüdamike põhjal puude keskmiseks vanuseks 104,3 aastat, Kõrgesoos 79,7 aastat ja Puhatus 73 aastat (vaata Tabel 1.). Vastavalt keskmisele vanusele on ka aastane juurdekasv kõige väiksem Selisoos (0,48 mm), Kõrgesoos (0,57 mm) ja kõige suurem Puhatus (0,65 mm). Tabel 1. Kõrgesoo, Puhatu, Selisoo ja kõikide proovide keskmise üldinfo. Puude algaastate vahemik ehk proovidelt välja loetud noorima ja vanima puu tagasi ulatuv aasta 0,5m kõrguselt samblapinnalt võetuna, puude keskmine vanus ning aastane juurdekasv. Algaastate vahemik Keskmine Keskmine aastane vanus juurdekasv (mm) Kõrgesoo 1837-1973 79,7 0,57 Puhatu 1840-1975 73 0,65 Selisoo 1835-1962 104,3 0,48
Parimad on tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnavesi on halva liikuvusega ja suhteliselt maapinnalähedane. Tegelikult leiame mustikat leetunud kuusikutest kuni rabastunud männikuteni,vaid raiesmikel on taimede jaoks liialt tugev valgus ning nad hävivad konkurentsis rohttaimedega. Mustikas on poolpuitunud võsudega heitlehine puhmastaim (kääbuspõõsas). Varte kõrgus samblapinnalt ulatub 30-50 cm; maapealsed võrsed on 3-4 aasta vanuseni teravakandilised ja rohelised, vanemas eas korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb- lasse, arenevad kahesugused võrsed: maa-alused risoomid (annavad alguse uutele osapõõsastele) ja püstised asendusvõrsed, mis lehistuvad. Osapõõsas elab 8-10 aastat, üksikud võrsed aga 2-5 aastat. Lehed on elliptilised, peensaagja servaga, puhasrohelised
annaabi.ee 
