Mullastikukaardi analüüs
mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud
rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna,
lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi
soostunud rohumaid võib esineda survelise põhjaveega leostunud gleimuldadel, kus on
levinud villpea-niitja tarna, raudtarna ja ümartarna kooslused, milles peamiseks samblaliigiks
on sirbikud. (Mullateadus 2012)
Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa
või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad.
Suurema küllastusastmega gleimuldadel on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud; esineb
ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alumets on liigirikas ja
keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu