Tartu Ülikooli botaanikaed
See tähendab, et sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas
vanim.
Mõned liigid nagu metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), mida leidub peamiselt
samblaaia põhjanõlval salumetsa koosluses, säilitab ka kuivanult rohelise värvuse.
Veesilma naabruses kasvavad haruldane alssosi (Equisetum scirpoides) ning Eestis vaid
ühe leiukohaga esindatud Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii).
Avastamist jätkub huvilisele palju, sest 2015. aasta kevadise seisuga kasvab samblaaias üle
100 liigi kodumaiseid samblaid. See on ligikaudu 1/6 Eesti sammaldest.
2.10 Ravimtaimede aed
Emajõepoolse aiamüüri äärt mööda lookleb 2011. aastal loodud ravimtaimeaed. Aia 130m2
pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti. Vabakujulistel peenardel saab näha nii
tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi.
Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa. Sellest aianurgast võib leida 64
sugukonna esindajaid
annaabi.ee 
