KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul
tukuvad ksteise juvljas, takistades kehade edasist lhenemist. Lhimju- 2 keha mjutavad teineteist nhtamatu vahendaja kaudu. Fsikas arvestatakse ainult lhimju(mju kandub mda vlja). Kera elektrivli - Kige lihtsamaks kondensaatoriks on juhtivast materjalist kera. Et laeng koguneb nagunii juhi vlispinnale, vib kera olla ka sest thi. Sellise kera elektrivlja tugevus on sfrilisest pinnast seespool ("juhi sees") null, vljaspool aga samavrne sfri tsentris asuva punktlaengu vljaga. Kui kera raadius on R ja laeng q, saame elektrivlja potentsiaali vrtuseks kera pinnal (st. juhtiva kera potentsiaaliks)
Valgevenest. 3. mrtsil allakirjutatud rahu kohaselt jid vallutatud alad Saksamaa vimu alla. 7. mail slmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sjategevus idarindel oli lppemas, otsustas Saksa vejuhatus, rakendada kik jud, et vita sda lnerindel. Jtnud itta 40 teisejrgulist diviisi, koondas Saksa vejuhatus lnerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavju reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samavrne. Vaid ameeriklased visid koondada lnerindele veel sadu tuhandeid sdureid. Seega ritas Saksa vejuhatus vita sda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.[2] 21. mrtsist 17. juulini tegi Saksa vgi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes