KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
lõpp. Sisulis-tähenduslik terviklikkus = sidusust. Tihe viitesuhete võrgustik, mis aitab lugejal
liikuda ühest lausest teisele, ilma et peaks seose üle järele mõtlema. Sidususele aitavad kaasa
sidesõnad ja sidendid, millega väljendatakse lause- ja lõikudevahelisi seoseid. Kohesiooni
tugevdavad asesõnalised viitesuhted: tema, see, too – tähistavad mujal mainitud referente.
Samaviitelisus = eri lausetes viidatakse samale referendile. Samaviitelisuse vahend on kordus,
sünonüümide kasutus. Sünonüümia ei tähenda leksikograafilisi sünonüüme: uurimus vs töö.
Samaviitelisus on semantiline mõiste. Kordus ei pea olema samas vormis ega samast sõnaliigist:
teravmeelne vs teravmeelsus.
Ühisviitelisus seostub meie mõistusega: kas eri asjad, mida autor peab ühtekuuluvaks ja piisavaks
sidumise viisiks, on ka lugeja peas seotud? Need sõnad on mingil moel seotud: kassid vs koerad,
roos vs lill.
annaabi.ee 
