Silmlased
Silmlaste keha on paljas ja angerjalaadse kujuga. Angerjalaadse kehaga silmud on esimeste
ürgsete, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimased säilinud sugulased.
Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane
segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on
sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime;
lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku
ülapoole keskosas avaneb paaritu ninasõõrme kaudu suur haiste-hüpofüüsikott. Suu on neil
imilehtrina, mida toetab sõõrjas kõhr. Võimas toesega keel talitleb oherdi või
pumbakolvina. [1, 2, 7]
Üldiselt elavad silmulised mage- kui merevees, sigivad ainult magevees. Areng toimub
moondega. Vastsejärgus enne metamorfoosi, pole silmudel ümmargust imisuud, hambaid
annaabi.ee 
