Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Tõnnivakas. Sinna sisse viisid inimesed talle ande. Tõnn oli üldise õnne andja,
kõiksugused taluelu ning viljakusega seotud valdkonnad. Tõnni puhul on
märkimisväärne vastastikune seotus. Inimene on kohustatud Tõnnile ohverdama, kui
seda ei tehta, siis võib Tõnn kätte maksta.
Tõnnil on ka inimese ees kohustused ning kui ta neid ei täida, siis võivad inimesed teda
karistada. Võidi püssist Tõnni poole lasta, loopida tema poole prahti, klaasikilde. Selline
samatasandilisus inimese ja jumala vahel on väga arhailine asi. On oletatud, et Tõnn
võib olla Püha Antoniuse tuletis keskajal.
Lõuna-Mulgimaal, Türil ning Vändras on olemas ka selline olend nagu Pell, kellele on
viidud ohvreid pelliaedadesse, pellikividele. Talle on viidud süüa, kuid pikemaid teateid
ega tekste tema kohta ei ole. Pellile andmine on pärimuses halb kohustus, mida ei
taheta teha, kuid mida peab tegema, kuna muidu võib juhtuda õnnetus.