Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda
otsustav.
Rootsi riigvõim ja Balti aadel:
Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi võimu all vabal tahtel, siis säilitati siinse
aadli ja linnade eesõigus. Liivmaad loeti vallutatud provintsiks. 1629. astus Riias ametisse
kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. Gustav II
Adolfi surmaga rootsistamine lõppes ning taastati üksmeel Liivi aadliga. Liivimaa aadel ja
linnad saavutasid XVII sajandi keskel samasudused õigused nagu eestimaalasedki.
Rahvastik:
1620. aastatel hinnati talurahva arvui vähem kui 100 000-le. Sõdades oli hävinenud üle poole
rahvast. Paljud talud seisid tühjana. Osa sõja eest Venemaale põgenenud talupoegi oli rajanud
eesti külasid Peipsi idarannikul.
1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid
mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks
maksudest.
Saaremaa elanikkond moodustas 1630
annaabi.ee 
