A.dumas Kolm musketäri terve raamat
et too ei võlgnenud talle midagi peale väikese tänutunde musta riietatud röövijate käest
vabastamise eest; pealegi ei olnud ta temale midagi lubanud. D'Artagnan näis endale
teotatud, petetud ja väljanaerdud armastajana. Veri ja vihapuna tõusis talle näkku, ta
otsustas kõik selgitada.
Märgates, et neid jälitatakse, kiirendasid noormees ja noor naine sammu. D'Artagnan
kiirustas veel enam, möödus neist ja pöördus neile vastu just sel hetkel, kui
134
nad jõudsid SamaritaineM juurde, mille ees põlev latern heitis valgust kogu sellele
sillaosale.
D'Artagnan peatus ja ka nemad peatusid.
«Mida te soovite, härra?» küsis musketär võõra aktsendiga, ise sammu võrra
taganedes. Tundmatu aktsent tõestas d'Artagnanile, et ühes osas oletustest oli ta eksinud.
«See ei ole Aramis!» hüüdis ta.
«Ei, härra, see ei ole Aramis. Teie hüüatusest ma järeldan, et pidasite mind kellekski
teiseks, ja seepärast andestan teile.»
«Teie andestate mulle