Poeetika
ühendab samakõlaga sõnade ja värsside lõppe.
! Lõppriim ehk lihtsalt riim hakkas Euroopa luules levima keskajal. See tähistab
salmide piire, ning aitab kujundada teksti rütm.
! Riimi võib kohata ka värsside või salmide keskel SISERIIMINA:
!!
! ! Mälestuste iilid on nagu siilid, millest keegi mööda ei hiili.
Valdavalt kasutatakse täisriime, kus kehtib kooskõla alates pearõhulisest
täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (käes, väes; tuikab, huikab), mõnikord ka
SAMARIIME (takka, takka; tule, tule).
Täisriimi liigkasutust väldib IRDRIIM, kus sarnaste kõrval esineb ka erinevaid
häälikuid (laulda, hauda; koormaga, rõõmuga; Kopli, kupli)
Eristuvad PEARÕHURIIMID ja KAASRÕHURIIMID, esinev ka VÄLTE- (tule: tuule) ja
RÕHURIIME (pearõhusilp riimitatakse kaasrõhusilbiga - pilvine: nõmmetee).
LIHTRIIME täiendavad mitest sõnast koosnevad LIITRIIMID (vajame, aja me; too
mind, roolind).
Silbiarvult jagunevad riimid:
Ühe- (vahel nim. ka meesriimid)
annaabi.ee 
