Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad. Kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 46 kromatiidi. 4. Telofaas kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid. Toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Meioos. Esimene jagunemine 1. Profaas lisaks ristsiire (vahetatakse samapikkusega DNA lõike, mis annab looduslikku mitmekesisust ja kõik sugurakud on erineva infoga). 2. Metafaas sama. 3. Anafaas kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku. 4. Telofaas moodustub kaks tütarrakku, mis ei ole identsed. Teine jagunemine 1. Profaas sama (ilma ristsiirdeta). 2. Metafaas sama. 3. Anafaas kromatiidid liiguvad poolustele, milleks on vaja energiat (ATP). Mõlemale poole 23 kromatiidi. 4
Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid. 1911. aastal võidab Klimpt Roomas Maailmanäitusel esimese auhinna. Tol ajal on tagataust veel kuldne, kuid hiljem muudab ta seda ning maalil on veel tänapäevalgi ühest nurgast võimalik vana maali tagatausta olemust silmata. Vasakule on paigutatud surma sümboliseeriv vikatimees ning paremal on kujutatud vertikaalselt samapikkusega inimeste hulka, kes sümboliseerivad elu. Surma pea on kallutatud vaatamaks inimesi ning tema silmad on avatud. Ta on kaetud sümbolitega, – ristidega – mis taaskord rõhutavad vikatimehe kui surma olemust. Inimkond, kelle peale surma avatud pilk on pööratud, on kujutatud justkui mingisuguses eemalolevas seisundis, unistavas olekus ning äärmises rahus. Gustav Klimpti inspiratsioon ja idee antud maali
annaabi.ee 
