ainult Kanadas, vaid kogu maailmas ning inuittide kunstnikud on laialt teada. Kuigi inuittide elu on oluliselt muutunud viimase sajandi jooksul, jätkavad nad oma traditsioone. Traditsioonilised teadmised nagu lugude jutustamised, mütoloogia, muusika ja tants on nende traditsioonide oluline osa. Perekond ja kogukond on neile väga olulised. Inuiti muusika on valdavalt vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Inuittidel on tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinumaks saatepilliks on trumm. Traditsiooniline inuiti kurgulaulmine on mäng kahe naise vahel, mille käigus tehakse järgi maa helisid ning helivõimendusena kasutatakse teineteise suukoobast. Inuiti kurgulaulmisele iseloomulik on see, et lauldakse ka sissehingamise ajal ning mängu eesmärk on vastane naerma ajada
Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel võis tekkida naiste pärast konflikte. Millega tegelesid? Mehed püüdsid suuri loomi, valmistasid tööriistu ning ehitasid maju ja paate. Naised tegid süüa, tegid nahatöid ning tegelesid korilusega. Eskimote muusika: Valdav on vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Levinuim rahvapill on ühe nahaga raamtrumm qilaat, millega laulu saadetakse. Trummi lüüakse viltu altpoolt. Uuemal ajal on linnas kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Tänapäeval on üle võetud ka popmuusika. Eskimote tants: Sageli kaasneb lauluga ka tants. Tants on mitmekesine. Eriti nõtke on IdaGröönimaa naiste tants. Gröönimaal eeslaulja mängib trummi ja ka tantsib. Seda nimetatakse
annaabi.ee 
