Platoni õpetus hingest ja voorustest.
kohaselt kätketud mitte tema kehalisusesse, vaid hingestatusesse. Inimese hing olevat loodud
samast “materjalist”, millest loodi ka kosmose ja jumalate hinged, kuid vahepeal olevat materjali
kvaliteet “allakäinud” ning ka meister ei ole siinjuures enam sedavõrd täiuslik kui kosmose hinge
loomise puhul. Antud kujundiga tahtis Platon ilmselt osutada sellele, et kuigi inimesed on
kosmost valitseva mõistusliku algega samaloomuselised, ei oma inimhing samasugust
täiuslikkuse astet kui on kosmose hingel.
Inimhinge suhteline ebatäiuslikkus ilmneb ka selles, et kehaga ühinemisel tekib temas lisaks
mõistuslikule veel kaks surelikku hingejagu. Ettekujutust, mille kohaselt inimese hinge peaks
üldse käsitlema erinevatesse jagudesse jagunevana ja mitte ühe ühtse hingena, põhjendas Platon
sellega, et inimeses, nagu kogemus meile kinnitab, võivad samaaegselt esineda mitu vastandlikku
püüdlust