Kõnetegevuse psühholoogia
appi võtab, kasutab paremini. Siin toimub töö esimesel ja teisel astmel. Allteema osa
ulatuses tuleb teadmised teabeüksusteks kujundada. Sellest lähtudes saame valida sõnu,
saame baaslausei sisestada, ühendada. Need laused tuleb muuta kontekstisisesteks. Mida
teha, et laused oleksid sidusad? Sõnajärg sõltub eelmisest lausest. Lauset siduvad sõnad
võivad olla kasutusel, liigsest sõnakordusest hoiduda, kasuatda samaliitelisi sõnu +uue
teabe esiletõstmine. Nt rõhuga saab nii teha. Kuhu soovitatakse paiguatda uus oluline
teave? Nt lauses on soovitatav paigutada oluline teave lauselõppu. Kirjalikus tekstiks nt
boldiga.
Peame ette kujutama, mis eelteadmised on lastel, kui loome mingi teksti. Teine asi on
sõnakasutus, kui abstraktse tähendusega sõnu on tarvis kasutada. Teadustekstides nt
keeruliste terminite tähendist me ei tea ja siis tekib mõistmisporbleem. Keeltekaupa on
suur erisus