Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu
tulemas midagi head ega sooja ja ilusat. Võib-olla sellepärast oli ka neid teemasi vähem sisse
toodud. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib
kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed
rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" (,,Euroopa sügis")
Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest
tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samalaajal on loodus nii ilus ja kaunis. Näite mille
ma leidsin näitab sügise katastroofilisemat poolt, kuna sügis ei ole aeg, kus ei toimuks mitte
midagi.
Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab,
Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus,
Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas,
Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid,