Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ajalehte hakkas toimetama Postimehe koolkonnast tulnud Arno Raag koos prof. Ado
Perandiga, kutselistest ajakirjanikest olid tegevad veel Jonahhes Västrik ja Johannes
Kaup.
Eesti Rada korraldas korduvalt kirjandusvõistlusi, et ajalehele värsket joonealust
materjali saada, samuti ergutada pagulasperet loovale tööle.
1948. a keskel toimunud rahareform ahendas pagulaslehtede väljaandmis-võimalusi,
lugejate arv kahanes ja kulud tõusid tunduvalt. Peale Eesti Raja ilmus samakaaluline
ajaleht "Eesti Post", millega asuti kontakti, et püsima jääda. Kujundati kirjastus
"Eesti Ajaleht Välismaal".
Eestlaste koondamine Geislingeni algas oktoobri alguses 1945, peagi ilmus seal ka
"Eesti Posti" esimene number (6. nov. 1945) rotomasinal paljundatuna. Asutajaks
Pedro Krusten (peatmt). Ilmus 3 x nädalas. Alles 15. märtsil 1946 hakkas ajaleht
ilmuma trükitult, ulatudes kuni 7000-se tiraazini. Eesti Posti peeti üheks paremini
toimetatud väliseestlaste ajaleheks
annaabi.ee 
