Rabindranath Tagore
kasvatas oma lapsi rangelt, lapsed austasid ning armastasid teda. Nad said kodus hea hariduse,
neid õpetati bengali keeles ja kasvatati iseseisvateks ning tööarmastajateks.
17-aastasena elas Rabindranath mõnda aega oma venna juures Ahmedabadis, ta lõi oma
esimesed lauluviisid öösiti terrasil mõtteid mõlgutades ja ringijalutades. Järgnevatel aastatel
ilmusid üksteise järel tema luulekogud, romaanid, jutustused. 1884. aastal sai temast isa palvel
ühingu Adi Brahma Samadzi sekretär.
90-ndatel aastatel määras isa Rabindranathi perekonna maavalduste valitsejaks ja ta elas koos
oma perega peamiselt maal. Tagore abistas igati talupoegi - ta andis madala tasu eest maad
rendile, tutvus selle aja töövõtetega ning andis nõu talupoegadele. Ta avas Kalkutas india toodete
kaupluse ja hakkas levitama svadeshi (isemajandamise) põhimõtet. Tagore soovitas kasutada
kodumaiseid kaupu ja suhelda omavahel bengali keeles mitte inglise keeles.
1901
annaabi.ee 
