Rabindranath Tagore
Rabindranath oli India kirjanik, helilooja, filosoof
ning kultuuri- ja rahvustegelane (Rabindranath Tagore 2013). Ta pälvis 1913. aastal Nobeli
kirjandusauhinna (Entsüklopeedia 2007) R. Tagore oli loovisiksus, keda tunti kui poeeti,
prosaisti, dramaturgi, filosoofi, ajakirjaniku, heliloojat, maalikunstniku. Tagore on India ja
Bangladeshi hümnide autor.
Ta sündis 7. mail 1861. aastal India linnas Kolkatas. Tema isa Maharishi Debendranath Thakur
oli religioosse monoteistliku ühingu Brahma Samadz üks juhte. Maharishi Debendranath
kasvatas oma lapsi rangelt, lapsed austasid ning armastasid teda. Nad said kodus hea hariduse,
neid õpetati bengali keeles ja kasvatati iseseisvateks ning tööarmastajateks.
17-aastasena elas Rabindranath mõnda aega oma venna juures Ahmedabadis, ta lõi oma
esimesed lauluviisid öösiti terrasil mõtteid mõlgutades ja ringijalutades. Järgnevatel aastatel
ilmusid üksteise järel tema luulekogud, romaanid, jutustused. 1884. aastal sai temast isa palvel
annaabi.ee 
