"samaarvuliselt" - 1 õppematerjal

Eesti tihaste elukombed

Neid aitab eristada põhjatihase suur pea ja kohevam sulestik (L.Jonsson, 1992). Linnukesi on kergem eristada laulu järgi, sootihasele on iseloomulik hele järsk kutsehüüd, samuti on sootihasele iseloomulik laul üksluine dip-dip-dip. (L.Jonsson, 1992). Põhjatihase kutsehüüd on ninahäälne, kare, venitatud däää-däää, laul on tavaliselt mahe diü-tiü-tiü-tiü. (L.Jonsson, 1992). Tihased on mitmetes asjades vägagi sarnased. Mõlemad on umbes ühekaalulised, levinud Eestis samaarvuliselt, ka rahvapärased nimetused on samad: hall-, paju- ja väiketihane. Emalind haub mõlemal üksi 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad tihastel mõlemad vanalinnud. Pojad on mõlemal pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Suguküpsuse saavutavad nii sootihane, kui ka põhatihane järgmisel kevadel. Mõlemad on putuktoidulised ega ole looduskaitse all (Linnud"Eesti selgroogsed"). Aga kui sootihane armastab leht- ja segametsi, siis põjatihane eelistab okasmetsi ja vahel segametsi