Pronksiaeg
Mujal Eestis pole antud probleemiga kuigivõrd tegeldud.
Intensiivse asulakihi puudumine teatud perioodidel, näiteks pronksi- ja eelrooma rauaajal,
võib-olla seoses ekstensiivse põlluharimisega, s t majapidamiste mõnekümne kuni mõnesaja
meetrise nihkumisega teatud perioodide järel, kui ümbritsevad nn lähipõllud on välja kurnatud.
Sellist asustuse järk-järgulist ja üldiselt nö "ringiratast käivat" nihkumist on täheldatud näiteks
Lõuna-Skandinaavia samaaegsetel muististel. Lühiajalistest, vaid mõnikümmend aastat ühel
kohal paiknevatest talukohtadest ei jää maha kuigi paksu kultuurkihti, mida seetõttu on
arheoloogidel ka raske leida.
Vahel kaovad muistised pronksi- ja eelrooma rauaajal ilmselt jõukate talude valduses olnud
aladel peale nimetatud perioodi lõppu. Võimalik, et sealsed õhukese mullaga põllud kurnati
välja ning võeti taas kasutusel alles keskajal. Samas on samuti võimalik ja isegi üsna
annaabi.ee 
