"salvum" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

koopasuu avanenud, üsna taga, altari hämaruses paistis ülalt võlvilt alla põrandani langeval mustal kangal hiiglasuur hõbe-rist. Kirik oli tühi. Ainult taamal, kooritoolidel, võis ebamääraselt näha mõne preestri pead, ja sel silmapilgul, mil uks avanes, kostis kirikust pühalikult tõsine, vali, ühetooniline laul, mis hooti hukkamõisteni pea peale paiskas pahaendeliste salmide katkeid: 1 9 7 «. . . Non timebo millia populi circumdantls me; ex-surge, Domine; salvum me fac, Deus!» «. . . Salvum me fac, Deus, quoniam intraverunt aquae usque ad animam meam.» «. . . fnfixus surn in limo profundi; et non est substan-tia.» 22 Samal ajal alustas üks teine hääl koorist eraldi, peaaltari astmelt, raskemeelset ofertooriumi: «Qui verbum meum audit, et credit ei qui misit me, habet vitam aeternam et in judicium non uenit; sed tran-sit a morte in vitam.» 23 See laul, mida mõned raugad kaugel pimeduses laulsid selle ilusa, noorus- ja eluküllase