Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
(Last Tales, 1957) ja „Saatuseanekdoodid“ (The Anecdotes of Destiny, 1958), lisa Aafrika-
mälestustele „Varjud rohul“ (Shadows on the Grass, 1960, eesti keeles 1994) ning pikem
jutustus „Ehrengard“ (1963). Enamiku oma teostest tõlkis Blixen ise taani keelde ja avaldas
Taanis oma kodanikunime all. /…/
Isak Dineseni tegelaste hulgas on palju häid jutuvestjaid. Kui ühelt neist, „Kardinali esimese
loo“ kangelaselt kardina Salviatilt küsitakse: „Kes te olete?“, ütleb kardinal: „Lubage ma
vastan teile klassikalisel viisil ja jutustan ühe loo.“
Tema vastus on iseloomulik, sest Dineseni esteetikas on keskne tegevustik, lugu. Lugu
määratleb tegelase, tegelane allub loo arenguloogikale, mitte vastupidi.
Kui Dinesen pärast seiklusrikkaid ja katsumusterohkeid Keenia-aastaid sünnikodusse tagasi
pöördus, nägi ta oma eluloos teatud mustrit, vaatas seda kui lugu, kui kunstiteost – ning pani