termaal- ja tuumaenergia) Akudega elektriauto puudused: · akupatarei ühe laadimisega läbitakse 150400 km · akude suur mass, maksumus ja lühike tööiga · akude laadimiseks kulub aega · elektrienergia tootmise kasutegur soojusjaamas on võrreldav sisepõlemismootori kasuteguriga · kivisöe ja põlevkiviga töötavad elektrijaamad saastavad keskkonda · kütuselemendiga autol tuleb kasutada pidurdusenergia salvestina eraldi elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine · plii on mürgine Arvestades asjaolu, et autofirmad on elektriautodesse rohkem panustanud viimasel aastakümnel ja sisepõlemismootorit on täiustatud enam kui sajand, tuleb olla optimistlik. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori kasutamine alalisvoolumootori asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti
kohta ja ebaefektiivsus tootmises. (14) Tänapäeval tegelevad paljud suured autotootjad vesinikul töötavate autode väljatöötamisega.Toimub kütuselemendis protsess kus vesinik ja hapnik ühinevad ning tekib vesi ja protsessi käigus vabaneb teatud hulk energiat. Ja nii ongi, ei mingeid jääke peale H2O. Protsessis vabaneb energia elektrina ning autot liigutavad edasi tavalised elektrimootorid. Sisuliselt ongi vesinikautode puhul tegemist elektriautodega ainult energia salvestina ei kasutata akusid, vaid energia ,,toodetakse" jooksvalt. Lisaks keskkonnasõbralikkusele on vesinikautod ka vaiksemad ning erksamad, gaasipedaali vajutades ei ole viivitust nagu sisepõlemismootoritega autodel. Aga, et vesinikautod muutuksid tänavatel tavaliseks peavad teadlased lahendama mitmeid probleeme. Kõigepealt tuleb märkida vesinikautode kõrge hinna. Auto kütuseelemendis leidub kuni 100 grammi plaatina.Hinna alandamiseks tuleb leida mõni muu katalüsaator ja/või vähendada