1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne). Vanemate 5,25" kettaajam teeb 360 pööret minutis (RPM), uuemad 3,5"- sed 300 pööret minutis. Pöördumise ajal puudutab lugemis-salvestamispea ketta pinda. Uuemates diskettmäludes toimub salvestus või lugemine ketta mõlemal poolel. Disketil
Peagi hakati tootma ka väiksemaid mälukaarte, mis olid mõeldud telefonidele ja digikaameratele. (Wikipedia) 9 Kokkuvõte Andmete säilitamiseks on ette nähtud primaat ja sekundaarsalvestised, millest esimestel andmete kätte saamine toimub kiiremini. Primaarsalvestiteks on protsessori registrid, vahemälu, püsimälu ja põhimälu. Sekundaarsalvestid on aga kõvaketas, diskett, CD, DVD, Blu-Ray, mälupulk ja mälukaart. Igal salvestil on oma kindel ülesehitus ja ülesanne, millega peaks andmeid säilitades arvestama. 10 Kasutatud kirjandus URL http://en.wikipedia.org/wiki/Compact_Disc URL http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_data_storage#Secondary_storage URL http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_memory URL http://en.wikipedia.org/wiki/Read-only_memory URL http://et.wikipedia.org/wiki/Blu-ray_Disc URL http://et.wikipedia.org/wiki/Diskett URL http://et.wikipedia
annaabi.ee 
