Eesti kultuurilugu
Põllusaagi koristamise järel peeti lõikuspüha, kalapüügihooaja algul pöörduti palvusesõnadega
vetevalitseja poole, eraldi tähtpäevaks sai karja esmakordse väljalaskmise päev, jne.
Aastaringi täissaamiseks on olnud enam kui üks võimalus. Taimekasvu järgi võib selleks olla
sügisene roheluse koltumine, päikese järgi otsustades aeg, mil päike käib kõige madalamalt,
põlluharija aastalõpu määrab saakide salvesaamine.
Päevi loendati taevase Kuu "nägude" järgi (siit lähtub nimetus kuupäev), kuufaase näitavad
vastava joonise abil ka praegused trükikalendrid. Tundide arvestust ei olnud, kuid tänini on
kasutusel mõisted, nagu videvikuaeg, koiduaeg, kesköö, täiskuuaeg, lõunaaeg, söögiaeg,
silmapilk.
Üleminek kirikukalendrile
Kirikukalendrist tuli rahvakalendrisse rohkesti pidepunkte pühakutähtpäevade näol.
Tõnisepäev (püha Antoniuse mälestuspäev, 17. jaan
annaabi.ee 
