Giovanni Boccaccio Dekameron
Abt tundis end süüdi ning häbenes
munga suhtes midagi ette võtta, kuna ta ise oli samal määral karistuse ära teeninud. Ta
andis mungale andeks ja käskis tal kõigest, mis näinud, vaikida. Seejärel saatsid nad tüdruku
kloostrist vargsi minema, ja võib arvata, et nad tema nii mõnigi kord sinna uuesti tagasi tõid.
2.lugu(4p7n) kajastab rumalust Simona ja Pasquino, kes teineteist armastavad, on kuskil
aias koos. Pasquino hõõrub hambaid salveilehega ja sureb. Simona võetakse kinni, ja kuna
ta tahab kohtunikele näidata, kuidas Pasquino surma sai, hõõrub ka tema salveilehega oma
hambaid ja sureb samal viisil.
Pamfilo järel jutustas Emilia oma lugu. Noor neiu ei pääsenud kohtu alt, mitte oma
meelekindluse ja vooruslikkusega, vaid oma ootamatu surma tõttu. Amor armastab elada
kõrgest soost inimeste majades, ei põlga ta siiski ära ka vaeste elamute üle valitsemist;