Šveitsi veinid
nii palju, et oma veinitööstust pidada, marjad müüakse kokkuostjale või valmistatakse vein
ühiselt veinikooperatiivis. Chasselas katab neli viiendikku veiniaedade pinnast. Veini
kvaliteet ja omadused olenevad suuresti pinasest, sest mari on olemuselt üsna neutraalne.
Leidub nii odavat keeratava korgiga lihtveini kui kalist kontsentreeritud Chasselas`d, on nii
kerget ja mahlakat kui ka talupoeglikult maamaitselist. Punast veini tehakse ainult viiendiku
jagu ja see on põhiliselt A:O:C: Salvagin: Pinot Noiri ja Gamay segu.
Valais
( 5255 ha veiniaedu ). Viinamarjad kasvavad päris kõrgel ( Rhone`i org on siin 500-600
meetri kõrgusel merepinnast ), aga päike on intevsiivne ja puhub soe tuul, mis tagab head
kasvutingimused. Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel
solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse.
Parimad maad on tingimata päikesepoolsetel nõlvadel. Tänapäeval viljelevad 20 000