ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis. Selle tarkuse tipuks pidasid humanistid antiikaja kirjandust ja filosoofiat. · Taaselustasid antiikkultuuri. Tõlkijate ja ümberkirjutajate poolt moonutatud tekstide algupärane taastamine. Nende roll oluline Firenzes. Coluccia Salutati (1331-1406) juhtis tähelepanu sõnale humanitatis (,,vooruslikkus ja õpetatus") Kirjutas: ,,Kõige tähtsam on olla suursugune..." Sotsiaalne seisund ei takista väärikust. · Humanistid olid valitsejate nõunikeks, kardinalid, koguni Rooma paavstid: Vatikani raamatukogu rajaja Nicolaus V (1447-1455), antiigiharrastuslane Pius II (1458-1464) ja ka Leo X (1513-1521). Medicite parekonna võimu ajal sai humansitist filosoof, kes jätkas vanakreeka
Karolingide 12651321) renessanss: tema järeltulijad Ludwig Vergiliuse avastaja Vaga, Karl ,,Jumalik komöödia" Paljaspea): eelkõige kirjakultuur Ottode renessanss e. 10. sajandi Itaalia renessanss renessanss e. III Francesco Petrarca (14. s) Karolingide renessanss (Otto IIII): Giovanni Boccaccio (14. s) eelkõige Coluccio Salutati (14.15. s) kunst ja arhitektuur Leonardo Bruni (14.15. s) 12. sajandi renessanss: tõlkimine Poggio Bracciolini (14.15. s) ladina keelde Lorenzo Valla (15. s) (janu uue info järele) Angelo Poliziano (15. s) Francesco Petrarca (13041374) RENESSANSS pr. renaissance, it. rinascimento autorid: Vergilius, Cicero < lad. re- `taas' + nasci `sündima' (avastaja) 14
annaabi.ee 
