Mäng ja lapse kognitiivne areng
võimeid, analüüsisid ka säilivussuhete iseärasusi. Tulemused näitasid, et need lapsed, kes
mängisid sagedamini kõrvu mängu, andsid säilivusülesannete lahendamisel rohkem ebaõigeid
vastuseid ja vähem selgitusi.
Laialt on levinud arvamus, et mäng suurendab IQ taset. Selle arvamuse tõestamiseks on
korraldatud arvukalt treening- ja korrelatiivseid uurimusi, mis on aga andnud erinevaid tulemusi.
E. Saltz ja tema kaastöötajad viisid läbi mitmesuguseid mängutreeninguid, rakendades sealjuures
ka intelligentsus teste. Tulemused näitasid, et temaatiline fantaasiamäng aitab oluliselt kaasa IQ
suurenemisele.
Oluline osa korrelatiivsete uurimuste läbiviimisel on J. Johnsonil. Johnson liigitas vabamängud
kolme rühma, mida ta nimetas vastavalt mäng ilma fantaasiata, üksikmänguks või kõrvmänguks
ja sotsiaalseks fantaasiamänguks. Johnson teeb uurimusest järelduse, et kujutlusmängu