"salomonini" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

151 nud, aga need olid talle läägeks läinud, enne kui ta suutis oma nälga kustutada. Siis oli ta edasi ja sügavamale tunginud selle piiratud, materiaalse ja lõpuni viidud teaduse põhjani. Võib-olla ta koguni saatis ohtu oma hinge, kui võttis istet sünges keldris alkeemikute, astroloogide, hermeetikute salapärases lauas, mille ühes otsas keskajal istusid Averroes *, Guillaume de Paris * ja Nicolas Flamel, ja mille teine ots ulatus Idasse, seitsme-jalgse küünlajala * valgussärani, Salomonini, Pütagora-seni * ja Zoroastrini *. Kas see õige oli või mitte, igatahes oletati nõnda. Kindel on, et ülemdiakon sageli käis Süüta Laste surnuaial, kuhu ta isa ja ema olid maetud koos teiste 1466-nda aasta katku ohvritega; kuid paistis, et ta seal nende risti ees vähem põlvitas kui kummaliste kujude ees Nicolas Flameli ja Claude Pernelle'i * haual, mis asusid siinsamas kõrval. On tõsi ka see, et teda sageli nähti Lombardlaste tänavas, kus ta Kirjanike tänava ja