aparaadi valmistamise võttis ta endale kinnisideeks. Oma hiilgavast plaanist rääkis ta oma sõpradele, seda muidugi viinaklaasi taga. Vesipruul mängis päeviti härrasmeest. Olles rahul oma luuletuseteega otsustas ta oma luuletust sisse pühitseda. Seda tegi Salomon baaris. Koju tagasi minnes oli ta väga purjus. Koduvärava eest leidis Salomon Jaani, kes oli siruli maas. Mõlemad mehed kahetsesid, et olid palju joonud, kuid see neid ei peatanud edasi joomast. Maas lamades tekkis Salomonil hea idee hakata kirjutama joodiku elust. Siis aitas Salomon sõbra püsti ja kandis tuppa. Sõpra voodisse asetsedes ei saanud Vesipruul isegi aru, et sõber oli aknast välja kukkunud. Seda mõistis ta alles siis kui kuulis kaaslase oigeid õues suitsu tehes. Sellest kuidas Tatikas oli sinna sattunud Salomon muidugi aru ei saanud kuid Jaan oli juhtunu Salomoni peale väga kuri. Uuesti Jaani magama pannes sidus ta Jaani enda külge nii, et too enam minema ei saaks.
Kuulsuse narrid 1. Räägib Jaan Tatikast (leiutised, kooliskäik, vanemate surm) 2. Räägib Vesipruulist ja ta kirjutistest (jutud, luuletused, mis ei valminud) 3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et Tatikas on surnud olgugi et ei ole.