Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ...
kaitsmisel ja seega ka poliitikas. Moodustati ühisrinne. Thessaalia hüljati ja kaitsti Kesk-Kreekat. Thermopüülide lahing 480. Kesk-Kreekat ei olnud enam võimalik kaitsta. Teebalased läksid Pärsia poolele üle, kuna nende linna enam ei kaitstud. Ateenlased evakueerisid oma linna Salamise saarele ja Pelopennose ps-le. Laevastik toodi ka ära. Tekkisid vaidlused, kuhu paigutada laevastik. Ühed pakkusid et Ishmose maakitsusele, ateenlased aga Salmise saare ja mandrivahelisel väinale. Viimaks jäi laevastik sinna. Toimus merel Salamise lahing 480 sügis ja Kreeka võitis. See oli pärslaste rumala taktika tõttu. Nüüd tuli talv, Xerxes läks itta tagasi oma tagalat toestama. Ta jättis oma väimehe Mardoniose sõjaväge juhtima. Ta viis sõjaväe Thessaliasse ja laevastiku Väike-aasia rannikule. Ateenlased tulid tagasi mahapõletatud kodulinna. 479 tungis Mardonios uuesti Ateenasse, jälle evakueeriti ja üldse oli suht sama situatsioon
annaabi.ee 
