Heiti Talviku looming
Raheroosk mu rapsab toorelt viimne veri me soonist nõrgus. sai tuhaks mu koltuv kest.
ja ma kukun valmimata Kõigi me piinade tasuks Ma kergem udusulest
kõrgelt elupuust. on paigake põrgus. ja tugevam terasest.
Kukun viljaks valmimata (,,Jumalate hämaruses" (luuletus ,,Fööniks"-näeb
mahajäetuse meeleheide ja ette enda tuhast tõusmist.
ja mu laul jääb salmimata, lootusetus) Kirjutatud enne
arreteerimist 1945)
igavesti salmimata
laul mu lõikuskuust.
(,,Pohmeluslikke mõlgutusi"
aimab ette oma traagilist
elukäiku)