aastast on ta kirjutanud rohkem saatuseluulet, siis on seda ka see luulekogu. Selles luulekogus ta üritab kirjeldada kõike seda, mis toimus nõukogude ajal ning sellest kuidas taastus rahvuslus. Sellest luulekogust alates on rahvuslikkus muutunud rahvusluseks. Luuletuste kohta ei saa öelda kas need on ühesalmilised või on nendel rohkem salme. Osadel luuletustel saab kindlalt aru, et sellel on üks salm või kaks salmi. Samas on luuletusi mis on pikad, kuid ei anna aimu mitme salmilised need on. Viimase luuletsükli ,,Ilus maa" luuletuste juures on väga omapärane lause: ,,Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa mida armastan". See lause on kirjutatud peaaegu iga viimase tsükli luuletuste alla. Nüüdseks on saanud sellest lausest saanud laul, mida lauldakse laulupeol. Luulekogu põhineb rohkem taotuslikul vemmalvärsil. Selle luulekogu luuletusi on ka viisistatud. Näiteks luuletuse ,,Vana laul" on viisistatud Justamendi lauluks ,,Maa tuleb täita lastega"
(need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Harilikud pahad männil, salmilised pahad lehtpuudel. Kõverused- pole võimalik saada sirget materjali, seetõttu läheb metsamajanduses see küteks. Valmistatakse ka nt kiiktooli jalgasid. Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus- nagu juukselokk, nt kask. Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
annaabi.ee 
