Sallivus, kui ühiskondlik väärtus
Rohkem kui pooltel
eestlastel see paraku puudub.
Eestlaste sallivuse kohta on ka risti vastupidine arvamus. Suvel lõpus lugesin lehest
artikklit, kus oli küsitud «Kus lpeb demokraatlik sallivus ja kust algab liigne leplikkus,
allaheitlikkus?» Sama loogikat jätkates: kas ei vii liigne sallivus alandlikkuseni, kus eestlased
nõustuvad, et vene keel viks olla teiseks riigikeeleks, lihtsustavad kodakondsuse andmist jne.
Kuhu tuleks õmmata sallivuspiir: siiani ja mitte rohkem!
Sallivust saab eristada mitut moodi alates tõrjumisest kuni ühtsus- või meie-tundeni.
Tõrjumine välistab sallivuse ja vastastikuse heatahtliku suhtumise. Tõrjumine oli Eestile
iseloomulik 1990ndate algul, kus konfliktid rahvussuhete pinnal olid sagedased. See lopes
kusagil 1990ndate keskel. On olemas vahepealne sallivus viis, mida saab nimetada passiivseks
sallivuseks