Sallivusest autentse eetikani
valitseb, kehtib ka põhimõtteline äratundmine, et ,,teistelgi" on õigused. /Ekskurss:
,,teistega" on muidugi asi üldse segane ja raske. Sest siin tuleb mängu piir ja selle
ületamine. Üksnes siis saab tõeliselt ,,teist" sallida, kui on suudetud aktsepteerida tema
olemuses sisalduvat tundmatut, jaatades samas oma võõristust. Ja võimalust, et ,,teine"
pöörab alatiseks selja, kehtestab mingid omad olulised piirid ja tunded, mis on tema
mälus olemas juba ehk kauem kui sallijal endal. Sest on ju inimesele ilmselgelt asetatud
sisemised ja välised piirid; välised on kindlasti seotud inimliku kultuuriga, mis küll võib
juhtida sallivuse eetikani, põhjendades väliste piiride ületamist tontliku keep smiling'uga
ligimesearmastuse ja hoolivuse nimel4. Tõeliselt saab aga piire ületada ainult seesmiselt
-väljendades seda nii isiklikul kui ka avalikul tasandil -, ,,armastades oma ligimest nagu
annaabi.ee 
